- Eva Rõõmus
Kuidas ma hakkasin petuuniaid kasvatama
Oma esimeses blogipostituses räägin kuidas mina petuuniate kasvatamisega algust tegin ning kuidas saad ka sina seda teha. Kindlasti on petuuniate kasvatamiseks mitmeid võimalusi ja minu kasvatamise meetod ei ole see üks ja õige. Jagan vaid oma kogemuse kaudu kogutud teadmisi.
Alguses oli petuuniate kasvatmine minu ettekujutuse järgi ÜLIKEERULINE tegevus. Seetõttu
ostsin esialgu petuunia beebitaimed poest. Kuid iga aastaga beebitaimede hind muudkui tõusis ja tõusis. Samal ajal soovisin panna aeda järjest rohkem ampleid. Arvestades petuunia taimede tõusvat hinda, oleks kogu see nali osutunud väga kulukaks. Seega otsustasin ise petuuniate kasvatamist proovida.
Alustuseks ostsin suvalised petuunia seemned, sest mul polnud aimugi milliseid seemneid ma peaksin ostma. Otsustasin lihtsalt pakil oleva pildi järgi - kui pildil olevad petuuniad sobisid, siis need seemned ma ka ostsin. Külvasin oma esimesed seemned ja minu suureks üllatuseks kasvas sealt tihe "mets".
Seejärel uurisin asja natukene internetist. Järgmised taimed pikeerisin eraldi kastidesse ja seejärel eraldi pottidesse. Minu suureks üllatuseks ei olnud ka väga pisikesed petuuniad sugugi nii õrnakesed kui ma arvasin. Kui petuunia on juba tärganud, siis kasutades õigeid võtteid ei ole tema edasine kasvatamine väga keeruline.
Esimesel aastal ei olnud tulemused siiski väga paljulubavad. Probleemiks oli ilmselt vähene valgus, kuigi kasvatasin taimi aknalaual (lisavalgusest ei teadnud ma sel hetkel veel midagi). Samuti venisid taimed liiga pikaks, kuna ma ei osanud taimi kärpida (otsakesi ära lõigata). Petuuniad õitsesid ilusti, aga lõpetasid õitsemise keset suve, kuigi tegelikult peaksid nad õitsema kuni esimeste külmadeni.
Järgmine aasta olin juba targem. Peale seda kui olin taimed pottidesse istutanud ja taimed olid kasvama läinud, kärpisin neid tugevalt, millega saavutasin taimede hargnemise ja rohkemate õiepungade tekkimise. Samuti lisasin taimedele väetist juba esimesel pikeerimisel. Selleks ajaks oli mul olemas ka oma kasvuhoone, kuhu sain taimed tõsta juba aprilli alguses.
Üks päev kasvuhoones ja taimed nägid juba palju palju rohelisemad ja tugevamad välja. Amplitesse istutamisel lisasin mullale pikaajalist väetist, et taimedel ei tekiks suve keskel toitainete puudust. Amplid õitsesid sel korral esimeste külmadeni.
Mida on vaja teada petuuniate kasvatamiseks?
#1 Mulla ettevalmistus
Külvamiseks on kõige parem kasutada spetsiaalset külviturvast või külvimulda (oleneb kuidas on paki peale kirjutatud). Hästi oluline, ükskõik mis taimede külvamise juures, on õige niiskuse ja temperatuuriga külviturvas. Päris niimoodi ei saa, et ostad poest mulla, tood tuppa ja hakkad külvama. Külvimuld peab soojenema toatemperatuurini.
Mulla niisutamiseks on kõige parem võtta suur nõu, kas ämber või kast (nõu võiks olla vähemalt 10-liitrine). Külvikastis ei ole võimalik mulda sobivalt niisutada, sest enamus juhtudel saab muld sel viisil liiga niiske või liiga kuiv. Kõige parem kui paned külviturba õhtul nõusse, lisad vett ja lased seista öö läbi. Hommikul segad korralikult läbi.
Sellel aastal kasutasin mina Eesti Turbatooted kasvuturvast (ostetud Võru turu poest). Olen muidu kasutanud BIOLANi kasvuturvast, aga minu arvates on Eesti Turbatooted turvas parema kvaliteediga. Turba niisutamiseks kulub tunduvalt rohkem vett kui sa võiksid arvata. 50L turbamulla niisutamiseks kulus umbes 5 liitrit vett.
Seemnete külvamiseks ei ole vajalik osta spetsiaalseid istutusnõusid, karpe või topsikuid. Väga edukalt saab kasutada plastikust toiduainete pakendeid. Taimede kasvatamine karpides on vähem tööd nõudev kui kassettides.
Taimekassettidesse mahub väga vähe mulda. Kui taim kasvab, siis tema juurekava täidab selle kassetti kiiresti ja seega peab taime väga tihedasti kastma. Muidu kuivab taim ära.
Oluline on kindlasti karbi põhja augud teha, et liigne niiskus välja tuleks (video - 00:29). Lisaks aseta karbi põhja ka ajaleht. Nii ei voola kastmisel liiga palju vett karbist välja. Niisuta karbi põhja asetatud ajaleht ning seejärel täida külvikarp turbaga. Nüüd oled valmis petuunia seemnete külvamiseks.
#2 Petuuniate külvamine
Külvamiseks kasuta sobivat pulka. Mina kasutan näiteks plastmassist laste jäätisepulka, aga väga hästi sobib ka pastakas. Vali vahend, mis endale paremini sobib ja mis on sul kodus juba olemas. Pole vaja osta spetsiaalseid vahendeid.
Petuuniate seemned on üldiselt üsna pisikesed. Et seemned oleksid paremini nähtavad võid kasutada värvilist paberit (video - 1:36). Kalla seemned pakendist otse värvilise paberi peale, ükskõik kas nad on granuleeritud või granuleerimata seemned. Nii on sul palju lihtsaim neid külvata.
Kui sa ei taha liiga palju taimi külvata, siis võid panna ühte karpi ka mitu sorti petuunia seemneid. Et jätta meelde, mis sordi sa kuhu külvasid, märgista kastid siltidega (seda on soovitatav teha ka siis, kui külvad karpi ainult ühte sorti seemneid). Mina kasutan plastmassist pulki, kuhu kirjutan numbri. Numbrile vastav taim on kirjas minu aiapäevikus.
Kui istutad granuleeritud seemneid, tee pulgaga turba sisse väikene renn kuhu granuleeritud seemned asetada. Järgmiseks niisuta mulla pind. Tee ka pulk niiskeks, et seemned paremini pulga külge kinni jääksid. Seejärel aseta granuleeritud seemned ükshaaval pulgaga renni. Vajuta seemned õrnalt külvipulga või näpuotstega kinni, et seemnetel oleks mullaga kontakt. Lõpus niisuta mulla pind uuesti. Jäta meelde, et petuunia seemneid ei kaeta mullaga. Petuuniad on valgusidanejad ja vajavad idanemiseks palju valgust.
Kui istutad granuleerimata seemneid, kasuta seemnete külvamiseks värvilist paberit (video - 2:40). Ära unusta mulla pinda eelnevalt niisutada. Ürita seemned värvilise paberi abil ühtlaselt mulla pinnale jaotada. Kuigi granuleerimata petuunia seemned on imepisikesed, kasvab igast seemnest taim. Nagu granuleeritud seemnete puhul, tuleb seemned lõpus õrnalt sõrmeotstega kinni vajutada ning seejärel mulla pind uuesti niisutada.
#3 Petuuniate kasvatamine
Külvikarpe on kõige parem hoida aknalaual, sest seal on kõige valgem. Mina kasutan isetehtud riiuleid, mida ei ole vaja akna külge kruvida. Alguses hoidsin ma karpe lihtsalt aknalaual. Kõik kohad olid karbikesi täis. Mees lubas juba kodust välja kolida. Lõpuks ta siiski tuli heale ideele, kuidas tekitada aknalauale riiuleid (video - 3:01). Selleks võib kasutada igasuguseid ehitusest üle jäänud lauajuppe. Vahelauad hoiavad riiulit ilusti paigal. Kuna see riiul on teil kasutuses maksimaalselt kaks kuud (juhul kui teil on ka kasvuhoone), siis ei ole ka väga oluline, et see just perfektne välja näeks.
Alguses vajavad petuunia seemned idanemiseks palju soojust. Kuna aknalaual on temperatuur madalam, siis võid kasutada soojendusmatti. See ei ole väga odav, aga on varaste külvide puhul suureks abiks, kuna aknalaual on veel päris jahe. Soojendusmatt pole aga hädavajalik. Esimesed aastad kasvatasin ma taimi ilma soojendusmatita, lihtsalt läks natuke kauem aega. Kui taimed on juba tärganud, pole soojendusmatti enam vaja.
***Kui sa kasvatad taimi, mis ei vaja idanemiseks valgust, siis kõige tõhusam soojendusmatt on ahjupealne. Taimed paned koos kastiga ahju peale, seni kuni taimed oma nina mullast välja pistavad. Alles siis tõstad taimed aknalaua peale.
Kasvuperioodil vajavad petuunia taimed jahedamat temperatuuri ja ka lisavalgust. Mina kasutan taimerit ja päevavalguslampi. Soovitatakse küll kasutada taimevalguslampe, kuid ka tavaline päevavalguslamp ehk luminofoortoru ajab asja ära ja on ka odavam.
Lõpetuseks pane külvikarbid kilekotti ja aseta soojendusmatiga aknalauale või aknalaua riiulile (video - 3:54).
Nüüd pead varuma kannatust.
***Loe lisaks Räpina Aianduskooli kodulehelt: suvelillede ettekasvatamine